El Salvador, 3 päev: El Tunco beach ja tagasi Guatemalasse

Hommikul traditsiooniline lebo bassu ääres ja siis randa sööma ja Davidi otsima. Värsked puuviljad ja järjekordene superilm. Täna olid siis mõnusalt parajad lained, aga kuna bussipiletid tagasi juba ostetud, siis hakkas aeg kuklasse hingama ja polnd enam aega vette minna. Aga pole hullu ka. Ma olen ju noor :) ja jõuab veel. Tegelt kui vaadata, mis vanuses tüüpe surfab, siis on terve elu aega surfata. Pildistasin hoopis teisi ja tuiasime niisama ringi. Kuna laine oli hea, siis oli ka David vees, millest oli kahju, sest tahtsin teda tänada ja hüvasti jätta. Jätsin talle kohalikku surfipoodi pakikese Vana Tallinna, kalevi kommide ja soksiga. Surfipoe dudile, kes ka igati abiks oli ka väiksed maiused. Ja Seattle`i tüüpidele jätsime ka ukse taha väikse eestit tutvustava kingi. õltsi, mussi ja kommi. Taksoga tagasisõit San Salvadori oli muidugi elu taksosõit. Esiteks oli auto mingi 76 aasta toyota gorilla, mis enamvähem tahejõuga edasi liikus ja mägistel teedel kohati pärisi ära väsis. Mingi hetk keeras taksojuht bensukasse ja tankis autot nii ,et mootor töötas. Ohtlik? Arvasin küll, aga samas kui ta oleks süüte välja keerand, siis poleks kindel kas enam edasi sõitmist on. Siis edasi sõites, pani tüüp äkitselt pidurit ja keeras tee äärde ära. Mis asja mees? Tundus, et auto andis otsad. Tüüp midagi seletas ja pani siis autost jooksu, põõsast hüppas välja teine mees, surus kätt ja ütles, et tama on nüüd taksojuht. Okei tavai siis. Sõitsimegi temaga edasi. San Salvadoris sattusime ummikusse ja ummik ladina-ameerika moodi on ikka väga kirglik. Siuke pasundamine käis kogu aeg, imelised manöövrid ja imelised shortcutid, hea et kellegil läbi elutoa ei lõigatud. Hea oli, et varuga liikuma hakkasime, muidu oleks raudselt hiljaks jäänud. Lõpuks siis jõudsime bussipeatusesse, see asus täielikus getos. Ikka täielikus getos. Taksojuht ütles, et ei maksa õues olla, minge parem sisse ära kohe. Ust valvas muidugi pumppüssiga mees. Veidi ootamist ja buss tuli ette, bussi ära ja siis tuli tunne, et nüüd vist on asi ok. Oligi. Piiri peal läks ka libedalt. Kuna kõht oli hele, siis sai kohalike käest mingit söögikraami ostetud. Plönnid mingi kahtlase mälliga, mingi magus käkk ja mingi maitemisjook. Maitses küll, praegu on kõht ka veel korras. Turvamees ja Kaja olid ilusti vastas ja surfiseiklus saigi läbi. Kodus veel teravat sööki, natuke muljetamist ja magama. Homme lähme pere ja turvameeskonnaga 4 päevaks Guatemala peale trippima. Pühapäeva õhtal tagasi, siis vast uut juttu ja pilte, sest pole kindel, kas ennem on võimalust. Olge mõnusad ja ärge külmetage. Piic. Marko.

Salto-palto olen ikka jube trikimees küll

Peatänav ja parim söögikoht Erica`s

El Tunca Biitš. Vana Tallinn on ka kõva reisumees, igal pool ta käinud.


Seattle`i dude`id ja kingitus Estist.

Plönn ja Käkk Mälliga. Kolashanpani drink. Njammi.